Näitus loodusmuuseumis
Autor:
Andres Tennus
Autor:
Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed
Näitus „Hirmus kallis maapõu“
Tartu Ülikooli loodusmuuseumi näitus „Hirmus kallis maapõu“ räägib maapõues peituvate kivimite ja mineraalide vastuolulisusest – kuidas nad on inimesele kasulikud, aga võivad ka inimese tervisele kahjulikult mõjuda.
Elu maavaradeta ei ole tänapäeval mõeldav. Maapõuest kaevandatavaid maake ja mineraale kasutatakse kõikjal – tööstuses, põllumajanduses, meditsiinis, infotehnoloogias ja mujal.
Mõned ained võivad olla tervisele ohtlikud ka looduslikult maapõues peitunult. See ei vasta tõele, et kõik tehislik on alati halb ja kõik looduslik hea. Üheks selliseks on Eestiski piirkonniti maapõuest immitsev radioaktiivne gaas radoon, mis hoonete siseruumidesse kogunedes on tervisele väga ohtlik.
Maavarade kaevandamisega kaasnevad alati keskkonnamõjud, seda oleme Eesti põlevkivitööstuse puhul juba aastakümneid näinud. Kui me räägime näiteks fosforiidist ja haruldasi muldmetalle sisaldavat graptoliitargilliist, siis need ei ole erandid. Inimene on saanud targemaks, ta oskab mõjusid ja ohte ette näha ning mineviku kogemuste põhjal tuleb tulevikus ka tegutseda.
Kuid on ka aineid, näiteks fluor, mida inimese organism vajab teatavas koguses ning mille ohtlikkus ilmneb alles peale teatava piirnormi ületamist. Ka siin võib kõrge looduslik fluorisisaldus põhjavees olla tervisele ohtlik.
Näitus „Hirmus kallis maapõu“ räägib sellest, mida igaüks meist peaks teadma vastuolulistest mineraalidest ja kivimitest, et keskkonda ja oma tervist hoida.
Näituse valmimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse maapõue programm.
Näitust aitasid loodusmuuseumil koostada Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi geoloogia osakond ning maapõueressursside arenduskeskus MAREK koos mitme ettevõtte ja infotehnoloogiaspetsialistiga.
Kuraator: Kairi Põldsaar
Idee autor ja näituse peaekspert: Erik Puura, keskkonnateadlane ja Tartu Ülikooli arendusprorektor
Kujundus: Jüri Lõun, loovagentuur Pult
Multimeedia: BOP Animation, RehaRake
Projektijuht: Reet Mägi
Tartu Ülikooli loodusmuuseumis 31. jaanuar 2019 – 31. oktoober 2019. Külastamine muuseumipiletiga.
Eesti Kaevandusmuuseumis 10. juulist 2020 – 25. oktoobrini 2020. Külastamine muuseumipiletiga.
Salapärane keskkonnageoloogia – hariv veebimäng
Selles mängus uurid meid ümbritsevate ainete mõju tervisele. Tee üksi või oma tiimiga õigeid valikuid ja kogu tarkust! Aga mäng on riskantne. Valed otsused lähevad kalliks maksma.
MITMEKESI MÄNGIDES:
Üks mängija loob mängu ja jagab saadud koodi mänguga liitujatele. Korraga mahub ühte mängu 8 mängijat. Kui kõik liigid on võetud, siis tee uus mäng. Käike tagasi võtta ei saa. Liigu alati edasi. Ära kasuta back/refresh nuppu, see avab uue mängu.
Punktide saamine:
1. Sinu elujõud. Kui punktiskoor läheb nulli, saad ohtlike valeotsuste tõttu hukka. Elujõu punkte saad juurde, läbides sissejuhatuse ja siis ainult VEEmaailmast, sest vesi on elu alus.
2. Tarkusepunktid näitavad Sinu keskkonnageoloogia teadmiste taset.
